Lamhla sizawaphinda njalo amazwi kaDr Eventhough Ndlovu esegoqa ngamasu embongi ezisacathula lesezinzelele igama.

Sesihlangene kule iviki lapho engizagoqa khona ngamasu amqoka okuloba inkondlo. Kumaviki edluleyo sitshuke indaba ezimqoka zalokho okukhangelelweyo lapho imbongi iloba inkondlo yayo. Ngaveza ukuthi inyathelo lakuqala elimqoka ngelokuthi imbongi iziphe isikhathi sokubala izibongo zamakhosi, ithole amasu lamaqhinga okuloba, njalo yenelise ukuthi ithathe unyawo lwembongi zezolo, lokhu inyathi ibuzwa kwabaphambili.
Kumaviki edluleyo sakhangela udaba loba indikimba loba okumunyethwe yinkondlo. Saqinisa ukuthi imbongi kumele ibe lodaba elwethulayo enkondlweni yayo, njalo udaba lolu kumele lwakhelwe endabeni ezisegudwini, ezisemlonyeni kazulu. Abantu kusamele bokhelane ngazo umlilo, bancwebisana ngazo igwayi loba bagavelane ngazo osekelede. Kumele udaba lwenkondlo lukhangele indaba ezitshisayo emphakathini ezenza uzulu afise ukubala inkondlo. Lokhu kuqiniswa yikuthi ekulobeni kwayo, imbongi kumele yazi ukuthi ilomlandu omkhulu okumele iwufeze emphakathini. Ngatsho ukuthi ukubhalela ukuzilibazisa nje akulandawo kuleli.
Imbongi kusamele ifundise ngempilo, icebise, iduduze, ilibazise, ikhuthaze, ikhalimele, ilimukise, ixwayise, ikhuze njalo igoqe njengomuntu olelihlo elibona lapho uzulu angeke abone khona. Indlebe zayo kumele zibe bukhali, zizwe ngcono. Ngalokho-ke, yiyo ezwa kuqala okuzakwenzakala ikuveze kuzulu. Ingumlomo kazulu, ikakhulu lo ongelawo amandla okuzikhulumela lokuzimmela. Ikhangelelwe ukuthi ilwele amalungelo alabo abephucwa amalungelo abo, igobe, ibuye igoqe amakhosi leziphathamandla zonke nje ezingabusi kuhle.
Imbongi kumele ikhumbuze ababusi ukuthi, inkosi yinkosi ngabantu lokuthi ubukhosi ngamazolo. Ilobuciko lobugabazi bokuphatha udaba iphe obala inkondlo enye indlela yokubona ngayo impilo. Imbongi ilomlandu wokufundisa lokulondoloza imbali, ulimi, imikhuba, inkolo, lamasiko omphakathi. Kumele sifunde kuyo indlela yokusebenzisa ulimi lokuthi kugatshazwa njani ngalo. Umsebenzi wembongi kumele ube lomutsho izolo, lamuhla, kusasa lakwelizayo.
Ezinye impawu ezimqoka eziphawula inkondlo njalo ezikhangelwayo nxa zicutshungulwa lulimi lwenkondlo, imizwa lenhloso loba injongo yembongi. Ekulobeni kwayo imbongi kumele idunge imizwa thile kulo obalayo. Lokhu iphumelela ukukwenza nxa inkondlo ilodaba olulomnkantsho lenhloso, futhi ilotshwe ngolimi oluphathisa ukuthi udaba lwenkondlo luqubule imizwa ejongwe yimbongi.
Ekulobeni kwayo imbongi kumele inanzelele ulimi elusebenzisayo. Kumele kube lulimi oluyiphathisayo ukwethula udaba lwayo lokuveza sobala injongo yayo kanti njalo luphathisa ukudunga imizwa eyiyo okumele isale ilalo obala inkondlo. Ulimi kumele lutshengise ubugazi lobungcwethi. Kumele luhlotshiswe, lujiyiswe lokunoniswa ngezifenqo zenkulumo ezifana lehaba, izingathekiso, iziqathaniso, izifaniso, ukubhuqa, ukuhlonipha lokwenzasamuntu. Kumele kube lezenzukuthi lemifanekiso eyenza lo obalayo akubone kuphile lokho okukhulunywa ngakho njalo kwakhe umfanekiso wengqondo yakho konke okulandiswa yimbongi.
Ngizaphetha ngokunxusa ngisithi, umdango usuvuliwe, sekudingeka abazangena emdangweni bagiye befuqwa lusinga logqozi lomoya wembongi zezolo. Bagiye, bahaye, babhonge besebenzisa indima yabo ngobungcwethi langobuciko. Qunga isibindi lawe ungene emdangweni. Ungesabeli khatshana. Indoda ifa izamile. Zenzele igama ngokuba ngomunye wezimbongi esingeyikufa sazilibala. Umkhulu umsebenzi ophambi kwethu. Nanso ingqobe yokuthi asisukumeni silobe hlabezulu.

Umlobi nguDr Eventhough Ndlovu ongumbalisi lomkhulu weDepartment of African Languages and Literature e-University yeZimbabwe.