Sesihlangene kuleliviki lapho esizaxoxa khona ngolunye uphawu olumqoka nxa kuhlaziywa loba kucutshungulwa inkondlo. Kuviki edluleyo sakhangela uphawu lwesithathu, inhloso/injongo yembongi. Ngaveza njalo ngaqinisa ukuthi ngenxa yokuthi imbongi ilomlandu emphakathini, inkondlo yayo kumele ibe ilenjongo loba inhloso. Kumele kube sobala lokho efisa ukuthi ikufeze emphakathini. Ngaveza ukuthi injongo yembongi yakhelwa edabeni lwenkondlo. Ngagcizelela njalo ukuthi ngenxa yokuthi kwele-Africa, injongo yokubhala nje ngenjongo yokuzibhalela nje ayilandawo, imbongi kumele-ke ilimuke ukuthi ayibhaleli ukulibazisa lokukholisisa nje, kodwa kunengi ekwetheswa njengomthwalo emahlombe ayo.

Imizwa evuswa yinkondlo

Kulesi isigaba ngizatshuka udaba lwemizwa evuswa yinkondlo. Ngemva kokubala inkondlo yakho, mizwa bani equbukayo kobalayo? Sizwa njani? Isitshiya sikusimo bani inkondlo yakho? Ngenxa yokuthi ekulobeni kwayo imbongi, ikhangelelwe ukuthi idlale indima ethile, kumele ukuthi ngemva kokubala inkondlo yayo kudungwe imizwa ethile. Kumele sithi siyibeka phansi sibe sesikwesinye isimo sikhangelane lendlela esizizwa ngayo. Kumele ukuthi sizizwe singabantu asebesizwa ngenye indlela kube lenguquko kundlela ebesisizwa ngayo. Kuba lenguquko kundlela esibona ngayo izinto. Kumele udaba lwenkondlo luqubule imizwa ethile ezakwenza sijulise imicabango yethu, sidle amathambo engqondo, sizibuze imibuzo yokuthi kwenziweni? Sithini? Nyathelo bani okumele silithathe? Sithini ngalokhu esikuzwayo? Siqalele ngaphi?

Nyathelo bani olithathayo

Njengomzekeliso, asithi udaba lwenkondlo yakho ngolwenkohlakalo le esibangele inhlupho lezi esibhekane lazo. Kumele ukuthi nxa ungomunye wabaphatheke kubi ngenxa yale inkohlakalo uthi uyiqeda linkondlo uzwe yona kanye imizwa kamehluleli owehlulela ngobuqotho nxa ethonisisa udaba lwenkohlakalo lokungathembeki. Kungenzeka ubulokhu ucabanga ukuthi kukhona okubangela inhlupho obhekane lazo, kuthi emva kokusuthiswa ludaba lwenkondlo udangale ufikelwe lusizi olukhatshwe lulaka lwemamba enyathelwe umsila, kuthi sukuma uthathe indawo kamphrofethi u-Amosi weBhayibhilini owatshaya inja wangaze wafihla umphini, wavela wageqa amagula ehluba indlubu ekhasini.

Kuyindaba esegudwini eswelisa ubuthongo na?

Kumele udaba lwenkondlo lube ngolulomnkatsho wokukhulumisana lomuntu wangaphakathi njalo lokhu kwenzeka nxa lokho obhala ngakho kuyizinto ezisemlonyeni kazulu, kuzindaba okuvukiswana kutshoniswane ngazo, omakhelwana abokhelana umlilo ngazo. Kumele kube kuzindaba ezisegundwini ezihlupha uzulu. Umuntu angakhetha ukubhala ngezinto ezingelani labantu bayathi beqeda ukubala inkondlo bathi, manje-ke? Ubesweleni kanti lo? Akulani lathi lokhu. Kaziboni indaba ezitshisayo ezisiswelisa ubuthongo?

Inkondlo iyaqubula imizwa yobalayo na?

Lokhu-ke, kuqinisa ukuthi imbongi kumele ikhethe kuhle udaba lwayo njalo ibone ukuthi iyayiveza injongo yayo. Ukwehluleka ukwenza lokhu kuzakutsho ukuthi imbongi izakwehluleka ukukhulumisana lomuntu uqobo lwakhe loba umuntu wangaphakathi. Ayizukwenelisa ukuqubula imizwa eyiyo ezakhokhelela ekudaleni inguquko efaneleyo. Imbongi zezolo bezithi lapho zisethula inkondlo zazo kuhele kwabahelayo, baswabe abaswabayo, umuntu azizwe enqunu esechaywe sobala ngezenzo zakhe ezimbi, akhuzwe akhuzeke, lingene lithophele, akheke abe ngumuntu. Agoqeke esezisolile ngezenzo zakhe, azinuke amakhwapha, angene emfolweni okwenkabi ethelwe olesawudo.

Imizwa equbukayo kobala inkondlo

Minengi imizwa engaqubuka ebantwini kusiya ngodaba lwenkondlo kubalela ukudana, ukudangala, ukuba losizi, ukuphelelwa ngamandla, ukwethuka, ukumangala, ukucaphuka, ukuzonda, ukuthaba, ukuhlaliseka, ukubeka iphika phansi, ukuzwa ufuna ukusukuma udale umehluko, ukuzwa uvuka usinga logqozi lokuthatha inyathelo eliyilo lokuthi ulungisise izinto, ukuzwa ugcwala uzwelo, uthando, ukuvuseleleka, ukukhuthazeka, ukuzizwa ukholisa, ugcwala intokozo lenjabulo, ukufikelwa lidlabuzane lokwenza okumele kwenziwe, ukuqumbaqumbeka, ukuba lethemba, ukuphelelwa lithemba njalonjalo.

Konke lokhu imbongi yenelisa ukukwenza nxa ilodaba olubambekayo oluvuthiswe kuhle lwethulwa ngobugabazi lobunono, ngobungcitshi bokusebenzisa ulimi njalo injongo yayo isobala ilandeleka kofunda inkondlo. Lokhu kuveza sobala ukuphathisana kwempawu lezi ukwenza imbongi iphumelele ekulobeni kwayo. Asiyigoqe lapha eyalamuhla sihlangane ngeviki ezayo lapho engizagoqa khona ngamasu okuloba inkondlo.

Umlobi nguDr Eventhough Ndlovu ongumbalisi lomkhulu weDepartment of African Languages and Literature e-University yeZimbabwe.