Ngikwamukele mfundi webanga lemfundo yesecondary kusigaba sethu esithi, SITHINI ISINDEBELE? Kulesi isigaba injongo yethu yikuthi sifundisane ngokusetshenziswa kolimi lwesiNdebele ngendlela etshengisa ukulwazi lokwenelisa ukugabaza ngalo. Kulesi isifundo ngizathanda ukuthi kesifundisane ngamabala atsho izinto ezimbili ezehlukeneyo ezingelakho ngitsho ukudlelana, lalawo atsho izinto ezimbili ezilengcazelo ezilokudlelana. Sande ukuwahlanganisa amabala la siwathathe njengamabala akusigaba sinye wona ehlukile. Ahlelwa abe sezigabeni ezimbili ezehlukeneyo. Ngizathanda ukuthi uziphe isikhathi uwakhangele ku-Isichazamazwi SesiNdebele esahlelwa nguSamukele Hadebe labanye. Isichazamazwi SesiNdebele simqoka kakhulu kumfundi wolimi lwesiNdebele. Akhangele njalo amabala la engwaleni esizisetshenziswayo kubanga lesithathu lelesine, ikakhulu Ihawu Labafundi.

Ekuqhubeni izifundo zethu ezilandelayo, ngizabe ngithapha kugwalo lukamuyi ubaba u-Isaac Mpofu, olulesihloko esithi, Sithini IsiNdebele? Umuyi ubaba uMpofu ungomunye wabalobi bodumo esiNdebeleni, ngiyakholwa inengi lethu sesike sabala ingwalo zakhe ezifana loluthi Wangithembisa Lami lezinye. Ngiyakunxusa ukuthi uzitholele olwakho oluthi, Sithini IsiNdebele? ngoba luzakuphathisa ekuqhubeni izifundo zakho zesiNdebele.

Amabala atsho izinto ezehlukeneyo ezingadlelaniyo lala atsho izinto ezehlukeneyo, kodwa ezidlelanayo

Manengi kakhulu esiNdebeleni amabala esingawafaka ngaphansi kwalezi izigaba. Kulesi isifundo ngizatshengisa ambalwa. Ekufundeni isiNdebele kubanga lesecondary, kuvamile ukuthi abafundi bahlolwe ulwazi lwabo ngala amabala ngokuthi bawachaze betshengisa ingcazelo zawo ezehlukeneyo loba bawasebenzise emitshweni ezaveza ingcazelo zawo ezehlukeneyo. Kuleli ibanga, asizihluphi kangako ngokuthi abafundi bawehlukanise ngezigaba lezi ezimbili engizithinte ngaphezulu, kodwa nxa sesikubanga leyunivesithi, kuzadingeka ukuthi siwahlele ngezigaba zawo ezimbili esiziphawulileyo. Ake sikhangele alandelayo:

  1. Umthando
  1. Lugodo olusetshenziswa lapho kubethelwa uphahla lokufulela indlu yotshani. Nxa kusakhiwa indlu yotshani, umthando unqunyiswa phezu kwentungo ubhode lophahla. Nxa kusakhiwa kusetshenziswa imithando eminengi kusiya ngobukhulu bophahla lwendlu eyakhiwayo. Nxa iminengi, kuthiwa yimithando. Imithando evame ukusetshenziswa ngeyephane ngoba bathi yiyo emihle njalo elukhupha kuhle uphahla. Kukalutshwane ukuthi uzwe leli ibala lisetshenziswa lisebunyeni ngoba imithando isetshenziswa iminengi nxa kubethelwa uphahla. Nansi imitsho etshengisa ukusetshenziswa kwaleli ibala: Umthando wesine wephukile, yikho uphahla selutshekile. UsekaThoko ufusa imithando. Imithando yamaphane yiyo emihle.
  2. Butshani obukhula emafusini obulelunga elide okwelukwa ngabo imigqizo. Bukhula butshakaze bube lesitshakala esiba engathi zimbaxa. Leli ibala lalo livame ukusetshenziswa lisebunengini ngoba lapho kuselukwa ngayo imithando, isetshenziswa imibili kusiya phezulu. Nansi imitsho etshengisa ukusetshenziswa kwaleli ibala:  USilibaziso weluka kuhle okunye imithando yakhe. Ifusi lakoSibindi ligcwele imithando. Ukweluka imithando kufuna umuntu oleminwe.
  1. Inhloni
  1. Yinyamazana yeganga encane ethanda ukuhamba ebusuku njalo ingavele ithintwe ngokuthile engakuzwisisiyo loba izwe loba ibone okuthile iyazifihla ngokuzigoqa ingafuni ukubonwa. Yenza sengathi ayifuni ukuthi ibonwe ubuso. Nxa ingaselwa njengenyamazana ehamba ebusuku, iyazigoqa ibe yisigaqa izifihle okokuthi uyayedlula ungaboni ukuthi yinyamazana. Isikhumba sayo sizinsiba ezingameva ahlabayo. Nansi imitsho etshengisa ukusetshenziswa kwaleli ibala:  Abazingeli badobhe inhloni. Inhloni ilesikhumba esihlabayo. USanele ubone inhloni izigoqile emadlelweni.
  2. Isimo somuntu sokungenelisi ukukhangelana labanye abantu kube engathi uyabahlonipha loba uyabesaba. Nansi imitsho etshengisa ukusetshenziswa kwaleli ibala:  UChele yintombi elenhloni ngoba uthwala nzima ukuma phambi kwabantu. Zimuthe nhlo inhloni eseyangekile ngesenzo sakhe. Ngilenhloni, ngeke ngifundise mina.
  3. Ukhalo
  4. Ngumkhandlu ophakathi kwezintaba abantu abedlula kuwo lula bengakhwelanga intaba. Nansi imitsho etshengisa ukusetshenziswa kwaleli ibala: Unhlamvukazi uzalele ekhalweni lukaZinka loMbambanika. Ingwe izalele ekhalweni, sizantshintsha indlela. Kuyesabisa ukudlula ekhalweni sekumnyama
  5. Yisitho somzimba esiphakathi laphakathi kwesisu lenqulu lapho okuthe khamfu khona. Nansi imitsho etshengisa ukusetshenziswa kwaleli ibala:  USipho ulokhalo oluncane okwelambalidlile. Ukhalo lwami lubuhlungu. Ugqize ubuhlalu ekhalweni.
  6. Umbala

i. Yisimo sokukhangeleka kolutho okungaba ngumuntu, impahla, izihlahla njalonjalo. Nansi imitsho etshengisa ukusetshenziswa kwaleli ibala:  Thina singabantu abamnyama. Inkomo yakhe imhlophe. Isibhakabhaka siluhlaza.

ii. Yisitho somzimba esiphakathi laphakathi kwedolo lenqagala. Nansi imitsho etshengisa ukusetshenziswa kwaleli ibala:  Umfana uqamuke umbala. Umbala wami umhlophe. Umbala wakhe ulenxeba.

  1. Isikhundla

i. Yisimo sokuphatha loba ukukhokhela abanye abantu. Nansi imitsho etshengisa ukusetshenziswa kwaleli ibala:  Kuvuleke isikhundla sikamabhalani emsebenzini. Uphiwe isikhundla esikhulu ePhalamende. Ulesikhundla ebandleni yikho ekhuthele.

ii. Lapho okucatsha kumbe okuhlala khona inyamazana. Nansi imitsho etshengisa ukusetshenziswa kwaleli ibala:  Uvuse umvundla esikhundleni. Umjimbi ubulalele inyamazana esikhundleni sayo. Unteletsha uzalele esikhundleni sakhe.

Okwalamuhla sizamukuma lapha. Ingqobe engikutshiyela yona ngeyokuthi uhambe uyedinga amanye amabala afana lala esixoxe ngawo lamuhla wenze lokhu esikwenze lamuhla esifundweni sethu. Sizaqhubekela phambili sixoxisane ngalo umhlobo wamabala size sikhangele amanengi sibili ukuze sikuhlomise ngolwazi ngawo. Ziphe isikhathi ubale ugwalo Sithini IsiNdebele? Asiqale ukubala kusukela kukhasi 47 kusiya kukhasi 55. Ku-Isichazamazwi SesiNdebele uzathola ukuthi amabala alengcazelo ezehlukeneyo ezingadlelaniyo angeniswe kabili loba kathathu kusiya ngengcazelo zawo, kanti lawo alengcazelo ezidlelanayo, angeniswa kanye besekusithi ingcazelo zawo zitshengiswe ngaphansi.

Qhubeka mfundi ufunda ulungiselela elakusasa. Imihloliso kaFomu 4 ayikude, ngakho akubotshwe ukhalo kusetshenzwe umuntu azilungiselele kusese lesikhathi. Phela abaphosisi nxa bethi, ayinoni ungayifidela esikalini. Asihlangane esifundweni esilandelayo siphethe udaba lunye.

Ngu-Dr Eventhough Ndlovu, Literary Development Officer, Barbara Clara Makhalisa-Nkala Literary Trust.