Sesihlangane kuliviki lapho esikhukhuza khona udaba lolimi okumele ulusebenzise ekulobeni kwakho inkondlo. Kuqakathekile ukuthi njengembongi ube lekhono, ubungcitshi lobugabazi ekusebenziseni ulimi. Indaba yokusetshenziswa kolimi imqoka nxa sikhangelane lokulotshwa kwenkondlo ngoba indlela ulimi olusetshenziswa ngayo yiyo eyenza inkondlo iphawuleke kweminye imibhalo yokuzibumbela. Ulimi ngolunye uphawu olumqoka oluveza ukwenelisa lokuphumelela kwembongi ekulobeni. Ekuhlaziyeni lekucubunguleni inkondlo kukhangelwa indlela imbongi ephumelele ngayo ukusebenzisa ulimi ukwethula indikimba, inhloso lokuveza imizwa yayo.
Njengalokhu ngaveza kuhlandla lakuqala, imbongi ilomlandu wokufundisa ulimi oluyilo. Iyisiphala lomthombo wolwazi ngolimi oluqondileyo. Kumele inkondlo ilotshwe ngesiNdebele esiqondileyo. Kumele imbongi ilandele indlela yokubhalwa kwesiNdebele emisiweyo. Kumele yehlukanise kuhle amabala, yeqe loba ilumbanise onkamisa ngendlela lapho okumele kwenziwe lokhu khona, njalo ibambanise kuhle amabala. Kumele ilimuke ukuthi olimini lwesiNdebele, onkamisa abalandelani. Kuyazila lokhu. Bangalandelana, bangalumbana, kweqiwe omunye, kudaleke unsingankamisa ofaneleyo loba sibehlukanise ngehayifeni. Indaba yokweqiwa lokulumbana kwabonkamisa imqoka ekulobeni inkondlo ukuze inkondlo ibaleke kuhle. Kumele imbongi isebenzise kuhle impawu zokuloba zonke. Njengomzekeliso kulo umzila, Bhid’ elimnyama; Nkunz’ emanxebanxeba. (Bala ugwalo Ukuhlaziya lokucubungula Izinkondlo)
Kufanele imbongi ixwaye ukukiliza ulimi ekulobeni kwayo, ngaphandle kwanxa lokhu kusenziwa ngabomo ngenjongo yokuveza ukwehluleka ukukhuluma isiNdebele esiqondileyo. Imbongi ikhangelelwe ukuthi itshengise ubugabazi lobungcitshi bayo ngolimi. Lokhu ingakwenza ngokunonisa, lokuhlobisa, lokubukeza umsebenzi wayo ngencezu zenkulumo ezimiselwe lokhu, ezifana lezifenqo zenkulumo ezibalisela ihaba, inhlonipho, isingathekiso, ukwenzasamuntu, isiqathaniso lokubhuqa. (Ziphe isikhathi ubale ngalezi izifenqo zenkulumo, ikakhulu kugwalo Ukuhlaziya lokucubungula Izinkondlo le-Ihawu labafundu 3 lo4 logwalo, Sithini IsiNdebele). Imizekeliso yalezi izifenqo zenkulumo ibalisela elandelayo:

1.                   Ihaba: Umkakhe mude uthinta emayezeni. Ububi bakhe buhlekisa isela  licatshile. Usenga lezimithiyo. Ulambe ufile.

2.                  Isingathekiso: Yinyoka, emsebenzini lo.

3.                  Isifananiso: Udlela egilweni okwenyoni/sanyoni/njengenyoni.

4.                  Ukubhuqa: Kamuhle nje yimpisi.

5.                  Ukwenzasamuntu: Ngiyakwesaba mankunzane ndoda egwaza
              iqethukile.

6.                  Isiqathaniso: Akagijimi uyaphapha, Kabunathi-nje uKhumalo 
               uyabuthela.

7.                  Inhlonipho: Izulu liyakhwaza. Amaqhaw’ alel’ emaguswini.

Imbongi ilakho njalo ukulujiyisa iluhlobise ulimi ngezaga lezitsho kanye lamazwi ahlakaniphileyo. Incezu zenkulumo ezifana lemifanekiso, lezenzukuthi zidlala ingxenye enkulu ekwakheni umfanekiso wengqondo lokuqubula imizwa eyiyonayona kulo obalayo, akubone ngawakhe, kuphile kuye lokho okwethulwa yimbongi. Kuqakathekile ukuthi imbongi isebenzise ulimi oluzakwenza udaba lenhloso yayo iphume sobala njalo luqubule imizwa okujongwe ukuthi igabhele obalayo.

Izibonelo sokusebenzisa umfanekiso: Inhliziyo yami igaya izibozi.Inhliziyo yami igobhoza uthando.
Izibonelo zezenzukuthi: Usuthi nti okwesihlobo somfazi, Kumnyama tshu phandle.
Ukuziphindaphinda emutshweni, kuyayinonisa indaba kuwakhe lomfanekiso wengqondo walokho okwenzakalayo, njengokuthi, Waphonguthi qhwaya qhwayi watshiya engacentanga okuzwayo. Kasigcwalisanga isiganu uFanyana, umane wathi sengi sengi wakhawula.
Kumele ulimi lwenze indikimba yenkondlo yehle ngomgogohla kuthi obalayo akhangeke, adlele, athatheke ngolimi lwayo kumalele ukuthi abeke iphika phansi engakayithutshi inkondlo. Limuka ukuthi indlela osebenzisa ngayo ulimi kumele ifundise abazafunda inkondlo yakho. Kumele ibe yindlela yokugabaza ngolimi. Bona ukuthi ulimi olusebenzisayo luhlaba lo obalayo umxhwele, lumqumbaqumbe lapho okudingeka khona, njalo lumdangalise, agcwale usizi lesithuli, zeqe umbombo lapho okudingeka khona. Konke lokhu, ukwenza nje ngobugabazi ngolimi langendlela osebenzisa ngayo ulimi.
Kulusizi ukuthi inengi lembongi zalamuhla azisalwazi ulimi. Inengi lembongi zalamuhla sezilukiliza njalo kazikwazi ukugabaza ngalo.
Sekukhona futhi lomkhuba wokusebenzisa inhlamba lamagama angahloniphisiyo, athi bhadla, azilayo ukuwatsho emphakathini. Akuqondanga lokhu ngoba ulimi olunjalo luzasixhwalisela inzalo kaMatshobane, lusonele yona. Nxa ungafunda inkondlo zembongi zezolo uzananzelela ukuthi beziphatha indaba ezibucayi, kodwa bezisebenzisa ubungcitshi lobugabazi bazo ngolimi zigcwigcwize, kodwa zigeqa amagula, zihlube indlubu ekhasini, zimkhuze lo osetshaya amabatha athinteke, angene athophela kuye amazwi embongi, kuthi lo osehamba ngonyawo olungayisilo athathe unyawo olutsha, angene emfolweni okwenkabi ethelwe olesawudo. Thina njengamaNdebele siyakhetha amabala. Asiphongukhihliza nje ingqe yiliphi elifike emkhumbulweni wethu. Siyagcwigcwiza, sigudle iguma, sizekelise, kodwa siqeda ngawe. Sisebenzisa amabala ahloniphayo, kodwa udaba lombiko kuzwakala, singatshayi inja sifihla umphini. Njengesibonelo, nxa sikhuza umuntu osexhwale wedlulisa ebantwaneni bakhe esesembatha labo sithi ngaye, Uthango ludla amakhomane, loba Inkukhu inatha amaqanda ayo.
Asehlukane udobha amaqoqo aqukethe izibongo zamakhosi uzibalele ufunde kumbongi zezolo ngendlela yokusebenzisa ulimi. Asihlangane kuviki ezayo lapho esizaphatha khona ngezinto ezimqoka ezikhangelwayo lapho kucutshungulwa lokuhlaziya inkondlo. Lezi yizinto okumele ubone ukuthi ekulobeni kwakho uyazikhangelisisa ubone ukuthi uziphatha ngendlela esuthisayo eveza ukwenelisa lobungcwethi bakho njengembongi.

Umlobi nguDr Eventhough Ndlovu ongumbalisi lomkhulu weDepartment of African Languages and Literature e-University yeZimbabwe.